SWOT analüüs kahe eritüüpi vertikaalhaljastuse kohta:

·         ronitamedega vertikaalhaljastus, taimed kasvavad krundis

TUGEVUSED:   - saab kasutada üheaastaseid, mitmeaastaseid ronitaimi - taimi müüakse tavaliselt konteineristikutena, mis võimaldab neid istutada kogu vegetatsiooniperioodi vältel - võimalus katta seinu, tarasid, aedu, lehtlaid, rõdusid - kasutavad minimaalselt aiapinda - aitab esile tuua paremaid vaateid - aitab varjata soovimatuid vaateid - võimaldab varjata inetut fassaadi, müüri - võimaldab esile tuua hoone tähelepanu väärivaid osi - võimaldab siduda hoonet ja aiaruumi ühtseks tervikuks - ronitaimede kasvusuunda saab muuta - saab kasutada hoonetest eraldi: võreseinad, varikäigud, pergolad, taimetulbad - võimalus lausaliselt või üksikpunktidena - erinevate toestike kasutamine: hoone suhtes „nähtamatu“, kontrastne, täiendav - parandab hoone energiaefektiivsuse näite,  vähendab hoone kütte- ja jahutuskulu - vähendab seina temperatuuri kõikumist - vähendab seinte soojuskiirgust - ühtlustab seinte niiskusrežiimi - haljastatud fassaadil on kõrgem heli/müra neeldumise võime, väheneb müra mõju, tuulekiirus - puhastab õhku - nauditav

NÕRKUSED:   - ronitaimed vajavad tugesid, vajalikud lisavahendid: tugikonstruktsioonid, toestikud, tugiredelid, võrgud - isekinnituv taim võib ohustada ehitist - ronitaimede võsud vajavad õigeaegset köitmist, toel juhtides peab jälgima liigile omast keerdumist - pärast istutamist  vajab esimestel nädalatel palju niiskust, kastmist - närbunud õisi ja võsusid vaja pidevalt eemaldada - kõrgeks kasvanud taime raske hooldada - seina katvate taimede kasvamine võtab aega

VÕIMALUSED:   - võimalus kasvatada taimi väiksel aiapinnal - vertikaalse pinna kasutamisel suureneb taimede kasvatamise ruum - avaliku välisruumi rohelisemaks muutmine - võimaldab aeda, seinu, pindu liigendada, ruumi piirata, sulgeda - võimaldab luua privaatsust ja varju - tuulevarju loomine - õhu puhastamine

OHUD:   - toeta seinale kasvavad taimed võivad tuulega alla kukkuda - taime ja toe mittevastavus (suurus, välimus) - taime kiire kasv - toestikuta või toestiku ja seina vahelise tuulutusvaheta tellissein võib hakata murenema, puitsein mädanema  - taimejuured võivad vundamenti kahjustada (vajalik juurte tõkestamine) - katusele kasvavad ronitaimed võivad koormuse suurenemisel katust kahjustada

 

·         taimesein, taimed kasvavad paneelides või moodulites

TUGEVUSED:   - loob meeleolu, tõstab välis- või siseruumi visuaalset esteetilist kvaliteeti - pakub „rohelise“ pildi, roheline sein püüab pilku - saab kasutada üheaastaseid, mitmeaastaseid taimi - võimaldab varjata inetut fassaadi, müüri - võimaldab esile tuua hoone tähelepanu väärivaid osi - võimaldab siduda hoonet ja aiaruumi ühtseks tervikuks - parandab hoone energiaefektiivsuse näite,  vähendab hoone kütte- ja jahutuskulu - vähendab seina temperatuuri kõikumist - vähendab seinte soojuskiirgust - ühtlustab seinte niiskusrežiimi - haljastatud rõdul hoiab temperatuuri madalamal kuuma ilmaga, väheneb õhu tolmusisaldus - haljastatud fassaadil on kõrgem heli/müra neeldumise võime, väheneb müra mõju, tuulekiirus - puhastab õhku - nauditav

NÕRKUSED:   - vajalikud lisavahendid: moodulid, paneelid - taimeseina puhul kasutatavad pigem mulla kuivusele ja toitainetevaesusele vastupidavamad taimed - kulukas rajamine, hooldus - kõrge taimeseina hooldusel lisatehnika vajadus - taimeseina suur veekulu, väetisevajadus

VÕIMALUSED:   - võimalus kasvatada taimi väiksel pinnal, maa kokkuhoid - vertikaalse pinna kasutamisel suureneb taimede kasvatamise ruum - kastutamist suurendab linnastumine - kasutamist soodustab ruumi vähenemine pinnases taimede kasvatuseks, taimeseinte rajamine kitsastesse oludesse - avaliku sise- ja välisruumi rohelisemaks muutmine, liigendamine - võimaldab aeda, seinu, pindu liigendada, ruumi piirata, sulgeda - võimaldab luua privaatsust ja varju - tuulevarju loomine - õhu puhastamine - kastmissüsteemide kasutamine - spetsiaalsed kastmissüsteemidega moodulite kasutamine

OHUD:   - kuivale jäädes, toitainete puudusel võib taimesein hävida

 

Kasutatud materjalid:

Kähr, A. Ronitaimed. Tln Ajakirjade Kirjastus, 2010

Nurme, S. Haljasalade kujundamine. Trt Eesti Põllumajandusülikooli Kirjastus, 2003

Uurman, K. Vertikaalhaljastus. http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=951

 

Pöetava keskmise kõrgusega lehtpõõsaheki rajamis- ja hoolduskava:

Tehtav töö	Aeg (kuu täpsusega)	Kasutatavad vahendid ja materjalid	Materjalide kasutuskogus	Märkused
Rajatava heki pikkuse mõõtmine ja istikute arvu arvestamine		Mõõdulint	Arvestada 30-40 cm vahekaugusega istutamisel
Maa ettevalmistamine – kaevamine, juurumbrohtude väljakorjamine, ala tasandamine	september	Labidas, reha, käru	Istutusala laius vähemalt 50 cm	Sügisese istutamise korral maa ette valmistamine suvel (istutus septembris lõpus, oktoobris) - külmakindlate liikide ja varalehtivate põõsaste istutamine.
Istutamine (kraav 30-40 cm lai ja sügav), väetamine Põhja pannakse veidi sõmerat mulda, taime juured jaotatakse laiali. Muld vajutatakse taime ümber kinni.	aprill (aprilli lõpp, mai esimene pool)	Taimed, labidas, nöör rea märkimiseks ja vahekauguste märgistamiseks, tagasilõikuseks, vaiad.   Kraavi täitmiseks poole sügavuseni parem muld (kehva mulla sisse orgaaniline väetis, mineraalväetis).	3 taime/m (vahekaugus 30-40 cm)	Kui istikud näivad kuivad, panna need juurtega paariks tunniks vette, nõuistikuid kasta Kärpida pikki või vigastatud juuri. Juurekael peab olema mulapinnaga ühes tasapinnas. Arvestada mulla vajumist. Nõuistikuid võib isutada kevadest sügiseni.
Istutatud taimede kastmine	aprill	Kastekann sõelaga/ pihustiga veevoolik Vesi
Multšimine	aprill	Purustatud männikoor, turvas, kompost, metsakõdu, puulehed,  kõdusõnnik	Kihi paksus 5-10 cm (oleneb materjali õhulisusest)
Taimede tagasilõikus 10-20 cm-ni pärast taimede istutamist	aprill	Aiakäärid		Sügisel istutatuid kärbitakse varakevadel.
Hooldus:
Kastmine	Järgneval suvel mitu korda	Vesi, õhutemperatuuriga sarnase temperatuuriga	15-20 l vett heki jooksva meetri kohta	Muld peab niiskuma juurestiku leviku sügavuseni 25-30 cm
Multšimine		Kõdusõnnik, turvas, kompost, metsakõdu, puulehed purustatud männikoor	Kihi paksus 5-10 cm (oleneb materjali õhulisusest)
Väetamine	mais-juunis   sügisel või varakevadel	Lämmastikväetis   Väetisesegu, kompleksväetis Külma- ja põuakindluse, heitgaasitaluvuse tõstmiseks fosfor- ja kaaliumväetis		Väetada mõõdukalt. Kui istutamise ajal väetist antud, siis paaril järgmisel aastal väetada ei ole tarvis.
Heki lõikamine                 Pügamine 2 korda aastas - võimalikult lähedalt eelmisele lõikusele, pealt ja külgedelt	Teisest aastast alates regulaarselt, pealt lõigatakse tagasi igal aastal (ei oodata soovitud kõrguseni kasvamist)           Mõni aasta peale istutust varakevadel ja augustis; kiirekasvuline lehtpuuhekk - ka juuni lõpus	Oksakäärid, hekikäärid, hekilõikur, aiakäärid, nöör ja teibad nööri kinnitamiseks, pink või redel, teravad silmad ja osavad käed.	Lastakse igal aastal 15-20 cm kõrgemaks kasvada                           Heki laius 50-60 cm	Esimesel istutusjärgsel aastal lõigatakse püramiidselt
(Talveks katmine)	Oktoobrist kuni maa sulamiseni ja juurte kasvu alustamiseni	Lumi, kuuseoksad, varjutuskangas, kotiriie		Hekiks kasutatakse tavaliselt külmakindlaid liike. Vastasel juhul tuleb hekki kaitsta külmade tuulte ja varakevadise päikese eest. Varakevadise tugeva päikesepõletuse eest vajavad kaitset pukspuud (läiklehised mahooniad, kukerpuud).
Noorenduslõikus -  kogu hekk lõigatakse maapinnast 10-20 cm kõrguseni tagasi, kuivad oksatüükad lõigatakse välja		Saag, hekilõikur.		Kännuvõsusid andvatest põõsastest hekid. Uue heki kasvatamine ja kujundamine võtab aastaid. Põõsastele kurnav, vajalik on hooldus (väetamine, mulla kobestamine, kastmine).

Pöetavaks keskmise kõrgusega lehtpõõsahekiks sobivad liigid: värdforsüütia, siberi kontpuu, läikiv tuhkpuu, hokkaido liguster, kuldsõstar, villane lodjapuu, harilik liguster, harilik põisenelas.

 

Kasutatud materjalid:

Sarapuu, H. Hekid ja hekitaimed. Tln Valgus, 2000

Uurman, K. Hekid. http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=901