laupäev, 20. veebruar 2016


SWOT analüüs kahe eritüüpi vertikaalhaljastuse kohta:

·         ronitamedega vertikaalhaljastus, taimed kasvavad krundis

 
TUGEVUSED:
 
- saab kasutada üheaastaseid, mitmeaastaseid ronitaimi
- taimi müüakse tavaliselt konteineristikutena, mis võimaldab neid istutada kogu vegetatsiooniperioodi vältel
- võimalus katta seinu, tarasid, aedu, lehtlaid, rõdusid
- kasutavad minimaalselt aiapinda
- aitab esile tuua paremaid vaateid
- aitab varjata soovimatuid vaateid
- võimaldab varjata inetut fassaadi, müüri
- võimaldab esile tuua hoone tähelepanu väärivaid osi
- võimaldab siduda hoonet ja aiaruumi ühtseks tervikuks
- ronitaimede kasvusuunda saab muuta
- saab kasutada hoonetest eraldi: võreseinad, varikäigud, pergolad, taimetulbad
- võimalus lausaliselt või üksikpunktidena
- erinevate toestike kasutamine: hoone suhtes „nähtamatu“, kontrastne, täiendav
- parandab hoone energiaefektiivsuse näite,  vähendab hoone kütte- ja jahutuskulu
- vähendab seina temperatuuri kõikumist
- vähendab seinte soojuskiirgust
- ühtlustab seinte niiskusrežiimi
- haljastatud fassaadil on kõrgem heli/müra neeldumise võime, väheneb müra mõju, tuulekiirus
- puhastab õhku
- nauditav
 
 
NÕRKUSED:
 
- ronitaimed vajavad tugesid, vajalikud lisavahendid: tugikonstruktsioonid, toestikud, tugiredelid, võrgud
- isekinnituv taim võib ohustada ehitist
- ronitaimede võsud vajavad õigeaegset köitmist, toel juhtides peab jälgima liigile omast keerdumist
- pärast istutamist  vajab esimestel nädalatel palju niiskust, kastmist
- närbunud õisi ja võsusid vaja pidevalt eemaldada
- kõrgeks kasvanud taime raske hooldada
- seina katvate taimede kasvamine võtab aega
 
VÕIMALUSED:
 
- võimalus kasvatada taimi väiksel aiapinnal
- vertikaalse pinna kasutamisel suureneb taimede kasvatamise ruum
- avaliku välisruumi rohelisemaks muutmine
- võimaldab aeda, seinu, pindu liigendada, ruumi piirata, sulgeda
- võimaldab luua privaatsust ja varju
- tuulevarju loomine
- õhu puhastamine
 
 
OHUD:
 
- toeta seinale kasvavad taimed võivad tuulega alla kukkuda
- taime ja toe mittevastavus (suurus, välimus)
- taime kiire kasv
- toestikuta või toestiku ja seina vahelise tuulutusvaheta tellissein võib hakata murenema, puitsein mädanema
 - taimejuured võivad vundamenti kahjustada (vajalik juurte tõkestamine)
- katusele kasvavad ronitaimed võivad koormuse suurenemisel katust kahjustada
 

 

·         taimesein, taimed kasvavad paneelides või moodulites

 
TUGEVUSED:
 
- loob meeleolu, tõstab välis- või siseruumi visuaalset esteetilist kvaliteeti
- pakub „rohelise“ pildi, roheline sein püüab pilku
- saab kasutada üheaastaseid, mitmeaastaseid taimi
- võimaldab varjata inetut fassaadi, müüri
- võimaldab esile tuua hoone tähelepanu väärivaid osi
- võimaldab siduda hoonet ja aiaruumi ühtseks tervikuks
- parandab hoone energiaefektiivsuse näite,  vähendab hoone kütte- ja jahutuskulu
- vähendab seina temperatuuri kõikumist
- vähendab seinte soojuskiirgust
- ühtlustab seinte niiskusrežiimi
- haljastatud rõdul hoiab temperatuuri madalamal kuuma ilmaga, väheneb õhu tolmusisaldus
- haljastatud fassaadil on kõrgem heli/müra neeldumise võime, väheneb müra mõju, tuulekiirus
- puhastab õhku
- nauditav
 
 
NÕRKUSED:
 
- vajalikud lisavahendid: moodulid, paneelid
- taimeseina puhul kasutatavad pigem mulla kuivusele ja toitainetevaesusele vastupidavamad taimed
- kulukas rajamine, hooldus
- kõrge taimeseina hooldusel lisatehnika vajadus
- taimeseina suur veekulu, väetisevajadus
 
 
VÕIMALUSED:
 
- võimalus kasvatada taimi väiksel pinnal, maa kokkuhoid
- vertikaalse pinna kasutamisel suureneb taimede kasvatamise ruum
- kastutamist suurendab linnastumine
- kasutamist soodustab ruumi vähenemine pinnases taimede kasvatuseks, taimeseinte rajamine kitsastesse oludesse
- avaliku sise- ja välisruumi rohelisemaks muutmine, liigendamine
- võimaldab aeda, seinu, pindu liigendada, ruumi piirata, sulgeda
- võimaldab luua privaatsust ja varju
- tuulevarju loomine
- õhu puhastamine
- kastmissüsteemide kasutamine
- spetsiaalsed kastmissüsteemidega moodulite kasutamine
 
 
OHUD:
 
- kuivale jäädes, toitainete puudusel võib taimesein hävida
 

 

Kasutatud materjalid:

Kähr, A. Ronitaimed. Tln Ajakirjade Kirjastus, 2010

Nurme, S. Haljasalade kujundamine. Trt Eesti Põllumajandusülikooli Kirjastus, 2003

Uurman, K. Vertikaalhaljastus. http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=951

 

pühapäev, 7. veebruar 2016


Pöetava keskmise kõrgusega lehtpõõsaheki rajamis- ja hoolduskava:


Tehtav töö
Aeg
(kuu täpsusega)
Kasutatavad vahendid ja materjalid
Materjalide kasutuskogus
Märkused
Rajatava heki pikkuse mõõtmine ja istikute arvu arvestamine
Mõõdulint
Arvestada 30-40 cm vahekaugusega istutamisel
Maa ettevalmistamine – kaevamine, juurumbrohtude väljakorjamine, ala tasandamine
september
Labidas, reha, käru
Istutusala laius vähemalt 50 cm
Sügisese istutamise korral maa ette valmistamine suvel (istutus septembris lõpus, oktoobris) - külmakindlate liikide ja varalehtivate põõsaste istutamine.
Istutamine (kraav 30-40 cm lai ja sügav), väetamine
Põhja pannakse veidi sõmerat mulda, taime juured jaotatakse laiali.
Muld vajutatakse taime ümber kinni.
 
aprill (aprilli lõpp, mai esimene pool)
Taimed, labidas, nöör rea märkimiseks ja vahekauguste märgistamiseks, tagasilõikuseks, vaiad.
 
Kraavi täitmiseks poole sügavuseni parem muld (kehva mulla sisse orgaaniline väetis, mineraalväetis).


 
3 taime/m (vahekaugus 30-40 cm)
 

 
 
Kui istikud näivad kuivad, panna need juurtega paariks tunniks vette, nõuistikuid kasta Kärpida pikki või vigastatud juuri.
Juurekael peab olema mulapinnaga ühes tasapinnas. Arvestada mulla vajumist.
Nõuistikuid võib isutada kevadest sügiseni.
Istutatud taimede kastmine
aprill
Kastekann sõelaga/
pihustiga veevoolik
Vesi
 
 
Multšimine
aprill
Purustatud männikoor, turvas, kompost, metsakõdu, puulehed,  kõdusõnnik
Kihi paksus 5-10 cm (oleneb materjali õhulisusest)
 
Taimede tagasilõikus 10-20 cm-ni pärast taimede istutamist
aprill
Aiakäärid
 
Sügisel istutatuid kärbitakse varakevadel.
Hooldus:
 
 
 
 
Kastmine
Järgneval suvel mitu korda
Vesi, õhutemperatuuriga sarnase temperatuuriga
15-20 l vett heki jooksva meetri kohta
 
Muld peab niiskuma juurestiku leviku sügavuseni 25-30 cm
Multšimine
 
 
Kõdusõnnik, turvas, kompost, metsakõdu, puulehed purustatud männikoor
Kihi paksus 5-10 cm (oleneb materjali õhulisusest)
 
Väetamine
mais-juunis
 
sügisel või varakevadel
 
 
Lämmastikväetis
 
Väetisesegu, kompleksväetis
Külma- ja põuakindluse, heitgaasitaluvuse tõstmiseks fosfor- ja kaaliumväetis
 
 
 
Väetada mõõdukalt.
Kui istutamise ajal väetist antud, siis paaril järgmisel aastal väetada ei ole tarvis.
Heki lõikamine
 
 
 
 
 
 
 
 
Pügamine 2 korda aastas - võimalikult lähedalt eelmisele lõikusele, pealt ja külgedelt
Teisest aastast alates regulaarselt, pealt lõigatakse tagasi igal aastal (ei oodata soovitud kõrguseni kasvamist)
 
 
 
 
 
Mõni aasta peale istutust varakevadel ja augustis; kiirekasvuline lehtpuuhekk - ka juuni lõpus
Oksakäärid, hekikäärid, hekilõikur, aiakäärid, nöör ja teibad nööri kinnitamiseks, pink või redel, teravad silmad ja osavad käed.
Lastakse igal aastal 15-20 cm kõrgemaks kasvada
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Heki laius 50-60 cm
Esimesel istutusjärgsel aastal lõigatakse püramiidselt
(Talveks katmine)
Oktoobrist kuni maa sulamiseni ja juurte kasvu alustamiseni
Lumi, kuuseoksad, varjutuskangas, kotiriie
 
Hekiks kasutatakse tavaliselt külmakindlaid liike. Vastasel juhul tuleb hekki kaitsta külmade tuulte ja varakevadise päikese eest. Varakevadise tugeva päikesepõletuse eest vajavad kaitset pukspuud (läiklehised mahooniad, kukerpuud).
Noorenduslõikus -  kogu hekk lõigatakse maapinnast 10-20 cm kõrguseni tagasi, kuivad oksatüükad lõigatakse välja
Saag, hekilõikur.
Kännuvõsusid andvatest põõsastest hekid. Uue heki kasvatamine ja kujundamine võtab aastaid. Põõsastele kurnav, vajalik on hooldus (väetamine, mulla kobestamine, kastmine).



Pöetavaks keskmise kõrgusega lehtpõõsahekiks sobivad liigid: värdforsüütia, siberi kontpuu, läikiv tuhkpuu, hokkaido liguster, kuldsõstar, villane lodjapuu, harilik liguster, harilik põisenelas.

 

Kasutatud materjalid:
Sarapuu, H. Hekid ja hekitaimed. Tln Valgus, 2000
Uurman, K. Hekid. http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=901