Kõrreliste taimede
botaaniline iseloomustus
Kõrreliste hulka kuuluvad botaaniliselt ainult kõrreliste sugukonda
kuuluvad, kuiva kasvukohta eelistavad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste
all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised,
lõikheinalised, hundinuialised. Need täidavad aedade kujundamisel samu
ülesandeid, mis kõrrelised.
Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti
vajavad nad täispäikest, pool- või täisvarjus kaotavad nad oma iseloomuliku
tiheduse ja värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskemas
mullas. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama.
Kõrrelised võivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näiteks tarnad
ja piiphein.
Kõrrelised on enamasti mitmeaastased rohttaimed. Kõrreliste hulka
kuulub aga ka üheaastaseid taimi. Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised,
tarnadel enamasti kolmekandilised. Kõrrelised hargnevad ainult sõlmede kohast.
Eristatakse tihedaid ja hõredaid puhmikuid. Kõrreliste hulgas esineb ka
võsundilise haabitusega liike, näiteks päideroog. Lehed paiknevad kõrrelistel vahelduvalt
ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud hulgaõielisteks
tähkadeks või -pööristeks. Õied on tavaliselt väikesed ja enamasti silmapaistmatud.
![]() |
Hulgaõieline tähk.
Harilik lubikas Sesleria caerulea http://juhanipuukool.ee/
|
![]() | ||||
Hulgaõieline pööris.
Argentiina pamparohi
’Hõbedane’ Cortaderia selloana http://www.seemnemaailm.ee
Kõrrelisi
kasutatakse aias üksikult või koos teiste taimedega, vee ääres, pinnakatjana ja
anumates. Nad on armastatud taimed, sest on kauni lehekuju ja värviga,
vastupidavad, ilusad aastaringselt. Osad kõrrelised sobivad kuivatamiseks.
Kõrreliste paljundamine
Ilukõrrelisi
paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid
taimi.
Vegetatiivne paljundamine
Mõningad
kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikuid ja sellest tulenevalt jääb nende
eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks .ainuroog ja sinihall
nurmikas. Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb
ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel
õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka sügisel. Varakevadine
aeg on sobivam, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda
ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks
ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on jagamine
lihtne võimalus paljundamiseks. Taim kaevatakse üles ja jagatakse käte abil
väiksemateks osadeks. Suurte kõrreliste jagamiseks kaevatakse taim üles ja
lõigatakse aianoa või labida abil väiksemateks osadeks. Jagatud taimele peab
jääma terveid juuri ning 2-3 lehte. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale
istutada. Selleks kaevatakse sobiva suurusega auk, et juured vabalt sellesse
ära mahuksid. Jälgida tuleb, et taime ei istutataks sügavamale, kui ta enne
kasvas.
Vegetatiivset
paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel
(näiteks harilik sinihelmikas ’Moorhexe’ ja Nipponi tarn ’Evergold’), kuna
seemnetega paljundades sordi tunnused uutel taimedel ei esine.
Generatiivne paljundamine
Kuna
mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks
neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohud ja kaerand. Paljude stepirohtude
külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks talvist
läbikülmumist. Mõnede tarna liikide külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et
mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad seemned idaneda kaua.
Seemnetega
paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba
ja itaalia kukeleib. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse kevadel, mais
juunis avamaale kasvukohale või taimede ettekasvatamiseks kasvuhoonesse
külvikasti, kassetti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse
kasvukohale alles pärast öökülmade möödumist, juunikuus.
Kasutatud materjalid:
Uurman, K. http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=125
Uurman, K. http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=128
Raudsepp, L. Eesti õistaimi.
Tln Valgus, 1981
Widlundh, S. Kaunid
kõrrelised. Maalehe Raamat, 2006
http://www.eversleynursery.co.uk/product.php/miscanthus_sinensis_strictus/?k=:::67500https://hollyhillnurseries.wordpress.com/2014/03/ http://ideesahver.ee/aed/18C4B/ |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar