Taimevärk: veebruar 2015

Ülesanne:
Vali üks köögiviljakultuur ja üks maitsetaim (ei pea lähtuma nimekirjast) ning koosta nende kohta ülevaatlik ja taime iseloomustav materjal. Materjal peab sisaldama taime välimuse ja kasvukoha kirjeldust, keemilist koostist (nt C-vitamiini sisaldus jne), kasvatamise võimalusi (nt ettekasvatamine, otsekülv). Lisada võib tuua infot rahvameditsiinis ja taimekaitses kasutamise kohta (nt taim on põletikku alandava toimega, leotisega saab tõrjuda lehetäisid vms). Kindlasti lisa teksti juurde pilt taimest. Kindlasti ära unusta kasutatud materjalide loetelu lisamast.

Harilik paprika

Capsicum annuum (punapipar, punane pipar, maguspipar, türgi pipar; capsa – kapsel, annuum - aastane)

Sugukond: maavitsalised Solanaceae
Perekond: kirbik Capsicum

Kirbikute perekonna kultuurliigid: Capsicum pubescens, Capsicum pendulum, Capsicum frutescens ja Capsicum annuum.

Harilikku paprikat kasvatatakse kultuuris üheaastasena, looduses tegelikult mitmeaastane taim.

Maitse järgi (kapsaitsiini sisalduse järgi) eristatakse maguspipart ja kibepipart. Paprikana käsitletakse eelkõige liigi magusamaitselisi sorte. Kibedamaitselised sordid – kibepiprad.

Perekond Capsicum pärineb Lõuna-Ameerikast. Harilikku paprikat kasvatati Tšiilis 700 a eKr. Indiaanlased kasutasid liha säilitamiseks soola asemel jahvatatud kibepipart. Kolumbus tõi kibepipra kaunu Euroopasse Hispaaniasse 15. sajandi lõpul. Peale Balkani poolsaare hakati esmalt kasvatama ka Türgis (Ungaris, mis osaliselt oli liidetud Türgiga). Edasi levis Aafrikasse ja Indiasse. Eestis on paprikat kasvtatud 19. sajandist kasuhoonetes mõisates ja eluruumides.

Paprikataim, võrse ja vili http://entsyklopeedia.ee/artikkel/paprika2

Juurestik. Sammasjuur, rikkalikult hargnev, rohkelt külg- ja lisajuuri. Kasvukohale istutamisel peaks paprikaistik olema õitsemise või esimeste viljaalgmete faasis (65-70 päeva vanune), mil juurestiku kasvamise aktiivsus tavaliselt väheneb. Juurte kasvule avaldab negatiivset mõju ümberistutamine ja juurekava taastumisvõime on nõrk. Paprikaistikuid on soovitatav kasvatada pikeerimiseta ja ümberistutamiseta.

Vars. Algul rohtne, viljade valmimise ajaks alumine osa puitub, sageli ka korgistub. 4-5-kandiline. Kääbusvormidel lühikesed sõlmevahed, hargnemine piiratud, kõrgekasvulised pikkade sõlmevahedega, paljukordse hargnemisega. Peavars 5-20 cm. Peavarrelt arenevad teise järgu lühivõrsed, neist kolmanda järgu võrsed (kuni neljanda või viienda järguni). Võrsed on haprad, mistõttu tuleb olla ettevaatlik taime hooldamisel, viljade koristamisel. Paprikal eristatakse tüvivorme, pool-tüvivorme ja põõsasvorme. Viljakest on pealt nahkjas ja läikiv, lihaka sisuga, viljasein 1-8 mm. Väikese läbimõõduga viljad on tavaliselt kahekambrilised, suure läbimõõduga viljad mitmekambrilised. Tavaliselt kaalub vili 50-200 g. Olenevalt sordist on taimel 5-45 vilja (Eesti tingimustes).

Leht. Leherootsuga, siledaservalised, süstjad või munajad, läikivad. Meie oludes kasvatatavatel sortidel on taimel tavaliselt kuni 300 lehte.

Õis. Mõlemasugulised. Tavaliselt moodustub igal külgvõrsel üks õis võrse hargnemise kohas. Õied valge või kollaka, harva lillaka krooniga. Tavaliselt moodustub taimel 50-100 õit. Õisi on vähem, kui viljad jäetakse taime külge kuni täielik valmimiseni. Paprikataim hakkab õitsema 40-60 päeva pärast tärkamist. Kibedate sortide õietolmu magusate sortide õitele sattumise vältimiseks tuleb magusaid ja kibedaid sorte kasvatada eraldi. Õite viljastumisele ja viljade moodustumisele mõjub negatiivselt liiga kõrge temperatuur (üle 30-33˚C) ja liigne õhuniiskus.

Vili. 2-4-pesaline ebamari. Koosneb viljakestast ja vohavaks kasvanud platsentast, millel arenevad seemned. Paprika söödav osa viljakest moodustab olenevalt sordist 60-89% vilja kogumassist. Viljade kuju: ümar-lapik, kerajas, ovaalne, munajas, kuubikujuline, prismakujuline, silinderjas, püramiidjas, tömp-koonusjas, piklik-koonusjas, londikujuline ja vahepealsed vormid. Värvilt eri tooni punased, kollased, oranžid, rohelised, lillad, pruunid, olenevalt sordist. Seemned on kollased või kollakasvalged, lamedad, neerjad, krobelised, idanemisvõime kaotavad kiiresti (kuni 5 aastat). 1000 seemne mass on 5-8 g.

Viljad http://www.wyevalegardencentres.co.uk/item/Vegetable-Plants/Red/U46

Täiskasvanud hariliku paprika viljad koristatakse (lõigatakse aiakääridega, kuna võrsed haprad) rohelistena, so tehnilises küpsuses, et taimedelt saadav saak ei väheneks. Viljad paigutatakse pimedasse jahedasse (9-12˚C) ruumi järelvalmima, siis omandavad ka sordile iseloomuliku värvuse. Täisküpseid vilju hoitakse -1˚C kuni 1 ˚C juures (säilivad 1,5-2 kuud) või sügavkülmutatakse. Üksikud viljad võib hoida taimel täisküpsuseni, et saada värvunud vilju ja seemneid.

Kasvutingimused

Väga valgusnõudlik. Varjus varisevad õiepungad ja viljaalgmed, lehed kolletuvad, taime vegetatiivosad muutuvad hapraks. Valguse vaeguse korral pikeneb arengufaaside kestus. Paprikataime arengut mõjutab tugevasti päeva pikkus. On leitud, et paprikataime areng kiireneb, kui päeva pikkust lühendada 12 tunnini tärkamisjärgsel perioodil (10-15 päeva).

Eesti oludes kasvatatakse harilikku paprikat peamiselt kasvuhoones. Soojal aastal võib kasvatada katteta, päikeselises tuulevarjulises kohas, müüri, seina või tara ääres, verandal, rõdul. Lillekastides. Toatingimustes võib avara lõuna- või läänepoolse akna ääres kasvatada madalakasvulisi dekoratiivseid väikeseviljalisi sorte.

Temperatuuril 25-30 ˚C tärkavad taimed 5-7 päeva pärast. Taime arenguks sobiv temperatuur on 20-30 ˚C. Taimed hävivad temperatuuril alla -0,3 ˚C. Temperatuuril üle 35 ˚C õied, sigimikud varisevad.

Viljade tekke ja kasvamise ajal vajab taim vett 3,5-4 l/m² ööpäevas. Halvasti mõjub mulla läbikuivamine, liigniiskus. Optimaalne suhteline õhuniiskus peaks olema 60-80%.

Muld. Huumuserikas, suhteliselt kerge lõimisega, hea läbilaskvusega, rohkelt orgaanilist ainet sisaldavad saviliiv- ja kerged liivsavimullad. Sobib turvassubstraat. Sobib tomatikasvatuseks mõeldud substraat. Optimaalne kasvukeskkonna pH on 6,0-6,6. Viljade moodustumise alguseni, kui juurestik ei ole piisavalt välja arenenud, vajab paprika rohkelt fosforit. Lämmastikuvajadus on suurim enne õitsemist ning viljade moodustumise ja valmimise ajal, kaaliumivajadus viljade tekkest kuni valmimiseni. Kaltsiumi ja magneesiumi vajadus kogu kasvuperioodi vältel. Väetamiseks sobib hästi kompost või kõdusõnnik. Suurtootmises kasutatakse ka sünteetilisi kasvusubstraate (kivivill), võimalik kasutada ka vesiviljelust.

Eesti tingimustes tuleb paprika kasvatamiseks istikud ette kasvatada. Kasutada võib ostetud seemneid või omakasvatatud/ise korjatud seemneid. Viimasel juhul korjatakse külvamiseks välja raksemad seemned. Selleks valmistatakse 3-5% keedusoolalahus, puistatakse seemned lahusesse, segatakse paar minutit ja jäetakse segu paariks minutiks seisma. Lahus koos pinnale kerkinud seemnetega valatakse minema. Seemneid võib töödelda viirushaiguste vastu – asetatakse 20 minutiks 1% kaaliumpermanganaadi lahusesse, pestakse veega ja tahendatakse. Tärkamise kiirendamiseks võib seemeneid enne külvi toasoojas vees 12 tundi leotada, misjärel tuleb tahendatud seemned kohe külvata. Külvatakse märtsi keskel või lõpus. Külvikassettide või –kastide, pottide täitmiseks kasutatakse paraja niiskusega turvassubstraati. Substraat hoitakse niiske (külvi võib katta kilega). Istutamiseks sobival taimel on formeerunud 3-4 lehega külgharud, taim õitseb või on juba moodustunud esimesed viljaalged. Taimed istutakse mai lõpus või juuni algul kasvuhoonesse lõuna- või läänepoolsele peenrale (teised taimed ei tohi päikest varjata, nt tomat). Ei tohiks istutada sügavale, kuna juured on soojanõudlikud ja areneva paremini pindmises soojas õhurikkas mullakihis. Istutustihedus 6-10 taime/m².

Keemiline koostis. Varieerub suurtes piirides, olenevalt vilja suurusest, sordist (magus või kibe, palju sorte), kasvutingimustest jm.

Kuivainesisaldus (suhkrud, tärklis, toorkiud, pektiinained, hemitselluloos) tehnilises küpsuses (viljad rohelised) keskmiselt 12%, füsioloogilises küpsuses (viljad punased, kollased jne) keskmiselt 9,5%. Viljakesta kuivaines suhkruid 24-66%, olenevalt küpsusastmest on viljade seintes suhkruid keskmiselt 2,5-5,5%. Valgud – keskmiselt 0,93-1,32%. Nitraate vähe. Rasvad – vähe, kuivaine kohta 0,9-3,9%, seemnetes kuni 20% kuivaines.

Eeterlikud õlid – põhjustavad spetsiifilise aroomi, kuivaine kohta 0,1-1,25%. Mineraalaineid 1-11% kuivaines – K (üle 50%), Na, P, Ca, Mg, S, Fe, Si, Cl jm.

Vitamiinid. Paprikamahlas leidub kapillaarsete veresoonte seinte läbitavust mõjutav, kilpnäärme tegevust ergutav, vaimset arengut soodustav toimeaine vitamiin P (sisaldub ka tsitrusviljades - tsitriin). Tihedas seoses toimivad vitamiin P ja askorbiinhape (C-vitamiin).

Askorbiinhappe sisalduselt ületab paprika teisi köögi- ja puuvilju (v.a kibuvitsamarjad, must sõstar) – 100-300 mg 100 g toormassis (inimese päevane C-vitamiinivajadus on 75 mg). Taime küljes üle valmides või pikemaajaliselt toatemperatuuril säilitamisel viljades askorbiinhappes sisaldus väheneb. B-grupi vitamiinidest sisaldab paprika B₁- (tiamiin) ja B₂-vitamiini (riboflaviin). Paprikas leidub foolhapet ja nikotiinhapet.

Karotinoidid. Sisaldus kõrge. Oranžides viljades on karotinoide 10 korda, punastes 35 korda rohkem kui rohelistes.

Kapsaitsiin (C₁₈H₂₇O₃N) – põletava ja terava maitsega ühend, lahustub kergesti piirituses, eetris, orgaanilistes lahustites, söögiisu tõstja, ergutab kõhunäärme tegevust. Kibedamaitselised sordid sisaldavad kapsaitsiini mitukümmend korda rohkem kui maguspipar.

Kasutamine rahvameditsiinis

Suure vitamiinisisalduse tõttu on hariliku paprika viljad heaks vahendiks hüpo- ja avitaminooside profülaktikas ja ravis. Tugevdab veresooni.

Seedehäired (düspepsia): enne sööki juuakse 100-200 m värskelt pressitud paprikamahla 3 korda päevas.

Pisarakotipõletik (dakrüotsüstiid): 100-200 m värskelt pressitud paprikamahla koos supilusikatäie meega enne sööki 3 korda päevas.

Aneemia, hüpo- ja avitaminoos, puhitised, jõuetus, kehv söögiisu, kõrgenenud kolesteroolitase, stress, toksiliste ainete väljutamine: süüa maguspipart värskelt 1-2 korda päevas.

Magusa paprika söömine normaliseerib rasunäärmete ja limaskestade funktsioone, näidustatud vistrike puhul, mädapaisete, odraiva, ohatiste korral, tugevdab juukseid ja küüsi.

Vastunäidustused: raskekujuline stenokardia, südame rütmihäired, hüpertoonia, mao haavandtõbi, gastriit, koliit, krooniliste maksa- ja neeruhaiguste ägenemine, hemorroidid, närvisüsteemi kõrgenenud erutus, epilepsia, unetus.

Hariliku paprika sorte: ´Gourmet´ (varajane, saagikas), ´Gypsy´ (varajane, saagikas), ´California Wonder´(keskvarajane), `Dutch Treat´ (varajane), ’Podarok Moldovõ´ (keskvarajane, taim kompaktne, kuni 10 taime/m²), ´Polka´ F1 (varajane suureviljaline hübriid), ´Sirtaki´(kiiremini kasvavaidsorte), ´Red Tinkerbell´ (minipaprika, punased viljad 2-5 cm läbimõõduga 15-30 g, magusad).

Selteret OÜ ja Räpina Aianduskooli paprikakatse:

http://www.selteret.ee/paprikakatse-tulemused-2014/

Aed-mustköömen

Nigella sativa (niger – must)

Sugukond: tulikalised Ranunculaceae
Perekond: mustköömen Nigella

Päritolu. Lõuna-Aasia, Edela-Aasia.

Aed-mustköömen http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/kolm-maitsetaime-kolm-retsepti?id=63855152

Kuni 20-50 cm kõrgune üheaastane rohttaim.
Vars sirge, peenike, kandiline, hästi harunev.
Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, ja kitsaslineaarsete 1-2 mm laiuste osadega, ülemised osad koondunud kattena õie ümber.
Õis: tupplehed on muundunud suurteks kroonlehtede sarnasteks, sinised. Kroonlehed on moondunud nektaariumideks. Õitseb augustis-septembris.
Vili on suur kapslikujuline kõrglehtedega kukkurvili, mis muutub valmides suureks ja sisaldab rohkearvuliselt mustjaid seemneid (sarnased sibulaseemnetega). Seemned praktiliselt lõhnatud, katki närides tunda mahedat punesarnast, kergelt mõrkjas-suitsust maitset.

Vili http://www.trekearth.com/gallery/Europe/Poland/West/Zachodniopomorskie/Olecko/photo324713.htm

Kasvukoht. Parajalt niiske ja kergem muld, päikeseline kasvukoht. Talub halvasti liigset niiskust ja kuivust.

Keemiline koostis. Eeterlikke õlisid seemnetes 0,8-1,5%. Seemned sisaldavad tsinki, vaske, rauda, kaltsiumit, foolhapet, B-vitamiine jne.

Seemned http://thelowhistaminechef.com/plant-seeds-treat-nasal-allergies-better-than-steroid-spray/

Kasvatamise võimalused

Vähenõudlik. Paljundatakse seemnetega, mis külvatakse oktoobris või mai algul avamaale ~2 cm sügavusele. Tärkavad umbes nädalaga. Optimaalne idanemistemperatuur on 18˚C. Seemente idanevus säilib 2-3 aastat. Tiheda külvi korral, 3-4 lehefaasis harvendatakse 5-10 cm reavahele. Kasvuperioodil kastetakse 4-5 korda parema seemnesaagi saamiseks. Koristatakse, kui lehed ja varred kolletuvad, varred riputatakse kimpu seotult kuivama ja järelvalmima.

Kasutamine

Kuivatatud seemneid kasutatakse sarnaselt harilikule köömnele pagari- ja kondiitritööstuses, leiva- ja saiataignas, vürtsina kala- ja lihatoitudes, kurgi, kapsaste, arbuusi hapendamisel ja soolamisel, puistatakse kringlitele, küpsistele. Seemned sobivad võileibade ja külmlauatoitude kaunistamiseks.

Rahvameditsiinis kasutatakse seemneid rögalahtistajana, sapierituse ja rinnapiima nõristumise, rasvade seedumise soodustamiseks, organismist liigse vee ja soolenugiliste väljutamiseks, juuste ja küünte, luude tugevdamiseks, külmetuse ja bronhiidi ravimiseks, vererõhu alandamiseks, allergiate, ekseemide, akne, psoriaasi puhul, kurguvalu vastu, antibakteriaalse toimega. Seemned annavad energiat, aitavad väsimuse ja kehva meeleolu vastu. Loodusraviks kasutamisel tuleks seemneid röstida kuumal panni, jahutada ja jahvatada, võib segada meega (1:1). Teadsuslikult uuritakse seemnetes sisalduva õli mõju haigustele nagu näiteks vähk, metaboolne sündroom (ainevahetussündroom, kõhuõõnesisene rasvumine).

Võib kasvatada ilutaimena, kuigi suvelillena kasutatakse rohkem türgi mustkööment (Nigella damascena). Kuivatatud varred viljadega sobivad kuivlilleseadetesse.

Kasutatud materjalid:
Järvan, M., Vihermets, L. Paprika aias ja köögis. Tln: Maalehe Raamat 2002
Niiberg, T. Maitsvad lilled. Maalehe Raamat 2010
Pihlik, U. 100 maitsetaime. Ajakirjade Kirjastus 2006
http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=17063
http://www.umami.ee/epood/Aed-mustkoomen-ehk-kalonji-100g/
http://www.wikipedia.org/

Too välja sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes püsilillede ja kõrrelistega.

Sõnajalgade eelised:

Kahurid, haigused ei kahjusta.
Ei vaja spetsiaalset väetamist, piisab nt lehekompostist kevadel.
Kasvavad varjus, kus enamus püsililli ei kasva.
Soodsates tingimustes väga pikaealised.
Sobivad kännuaeda.
Kasutatakse pinnase puhastamiseks (koguvad endasse raskemetalle ja mürke).
... sõnajalaõie leidmine toob õnne ...

Ürgsed, pika ajalooga, müstilised, pärimusega seotud (sõnajalaõie otsimine). Fossiilsete kütuste (põlevkivi) koostises, suuremas osas koosnevad sõnajalgtaimede jäänustest. Sõnajalgtaimed viisid Wardi kasti (õhukindel klaaskast taimedele õhusaasta eest kaitsmiseks või transportimiseks pika vahemaa taha) leiutamiseni.

Puudused:

Õied puuduvad, õieilu puudub.
Ei talu keskpäevast päikesepaistet.
Võivad tärgata väga hilja (juuni teisel poolel).
Põuaperioodil vajavad kastmist.
Talvehaljad vajavad kevadtalvise päikese eest varjutamist.
Generatiivne paljundamine (eostega) nõuab suuremat tööd, täpsust ja hoolt, steriilsust.
Eostest kasvatatud taimede kasvukohale istutamisel tuleb olla ettevaatlik, kuna noorte taimede juured on nõrgad, vigastatult juurduvad taimed halvasti.

2. Moodusta vähemalt kaheksast taimest koosnev taimekooslus, mis sisaldab vähemalt kolme sõnajalga, lisaks kõrrelisi ja püsililli. Kasvukoha tingimused võid ise valida. Kasvukoha valikul võid lähtuda mõnest reaalsest keskkonnast (nt koduaed). Iga taime kohta too välja eesti-, ladina- ja võimalusel sordinimed, kõrgus, vahekaugus istutamisel, dekoratiivsuse aeg ning pilt. Ära unusta valitud kasvukoha tingimusi (valgus, mulla omadused) mainimast.

Suurte puude lähedane kasvukoht koduaias, avatud hommiku- ja õhtupäikesele, muld kergelt happeline.

Keel-raunjalg (põdrakeel), Asplenium scolopendrium

Kõrgus: kuni 60 cm

Vahekaugus istutamisel: 1 m² kohta 8 taime

Dekoratiivsuse aeg: igihaljas

Kasvukoha tingimused: poolvarjuline kuni varjuline (võib istutada teiste taimede varju); muld huumusrikas, kobe, parasniiske, kergelt happeline kuni leeliseline. Kui kasvukoha õhk ei ole piisavalt niiske, tõmbuvad lehed pruuniks. Kuival suvel vajab kastmist ja aeg-ajalt veega ülepihustamist. Külmadel lumeta talvedel vajab katet.

Keel-raunjalg http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/keel-raun

Pruun raunjalg, Asplenium trichomanes (II kaitsekategooria Eestis)

Kõrgus: kuni 30 cm

Vahekaugus istutamisel: 1 m²kohta 15 taime

Dekoratiivsuse aeg: talvehaljas

Kasvukoha tingimused: poolvarjuline kuni varjuline; pinnase suhtes eriti valiv ei ole.

Pruun raunjalg http://www.findmeplants.co.uk/plant-asplenium-trichomanes-0899.aspx

Tähk-roodjalg, Blechnum spicant

Sort: `Cristatum´ või `Serratum´

Kõrgus: 40-50 cm

Vahekaugus istutamisel: 1 m²kohta 12-15 taime

Dekoratiivsuse aeg: igihaljas

Kasvukoha tingimused: sobib ojade ja tiikide kallastele, igasse varjulisse kohta (suudab kasvada ka kuuskede all); vajab varju ja piisavalt niiskust, liigkuival ajal vajab kastmist.

Tähk-roodjalg https://biomesfirst08.wikispaces.com/Temperate+Rain+Forest+Facts

Karvane kõreliilia, Tricyrtis hirta

Sort: `Myazaki´ või `Tojen´ või ´Dark Beauty´

Kõrgus: 50-80 cm

Vahekaugus istutamisel: 1 m²kohta 6 taime, kasvab rühmiti

Dekoratiivsuse aeg: õied augustis-septembris

Kasvukoha tingimused: poolvarjuline kuni varjuline; niiske, vett läbilaskev huumusrikas pinnas. Eelistavad suure õhuniiskusega kasvukohta. Suvel kuival ajal peab kastma. Niiskuse säilitamiseks võiks pinnast multšida.

Karvane kõreliilia 'Dark Beauty' http://rotarygardens.blogspot.com/2013/02/whats-blooming-in-seven-months.html

Jaapani tarn, Carex morrowii

Sort: ´Variegata´

Kõrgus: 30-50 cm

Vahekaugus istutamisel: 1 m²kohta 5-8 taime

Dekoratiivsuse aeg: kirju lehestik talihaljas, (õitseb aprillis-mais)

Kasvukoha tingimused: poolvarjuline kuni varjuline; päikese käes muutuvad lehed pruuniks ja inetuks; enamik niiskeid aiamuldi.

Jaapani tarn 'Variegata' http://www.missouribotanicalgarden.org/PlantFinder/PlantFinderDetails.aspx?kempercode=b870

Griffithi piimalill, Euphorbia griffithii

Sort: `Dixter´ või `Fireglow Dark´

Kõrgus: kuni 100 cm, kuni 60 cm lai

Vahekaugus istutamisel: 1 m²kohta 4 taime

Dekoratiivsuse aeg: õitseb mais juunis (juulis); kõrglehed oranžid, sügisel lehestik kollakaspunane (`Dixter´) või oranžikaspunased kõrglehed, punakas-rohelised lehed, sügisel oranž lehestik (`Fireglow Dark´)

Kasvukoha tingimused: poolvarjuline; kuival pinnasel õitseb tagasihoidlikumalt; huumusrikas, niiske, parajalt toitaineterikas pinnas. Vajab talvekatet.