Suvelilled ül 1-3

Ülesanne nr 1

Koosta suvelillede SWOT analüüs

Ülesanne nr 2

Võrdle seemnete skarifitseerimist ja stratifitseerimist. Mis need on?

Skarifitseerimine ehk seemnete töötlemine			Stratifitseerimine ehk seemnete kihitamine
Mehaaniline	Keemiline	Termiline
kasutatakse tugeva ja tihedakestaliste seemnete puhul	kasutatakse paksuseinaliste ja tihedate seemnete puhul	kasutatakse peamiselt liblikõieliste, tihedakestaliste seemnete puhul	kasutatakse pika puhkeperioodiga seemnete puhul
suur kogus seemneid – kasutatakse skarifikaatorit väike kogus seemneid – purgis või spetsiaalses anumas hõõrutakse või raputatakse seemneid segatuna liiva, kruusa või klaasipuruga või vigastatakse suuri seemneid viili või smirgelpaberiga hõõrudes, välditakse idu vigastamist.	kasutatakse kontsentreeritud väävel-, lämmastik- või soolhapet	seemneid töödeldakse keeva veega	seemned allutatakse soodsatele temperatuuri-, niiskus- ja õhurežiimi tingimustele teatud ajaks
	klaasnõus asetsevatele seemnetele valatakse 2 osa hapet, aeg-ajalt segatakse (vajadusel jahutatakse purki)	seemned asetatakse keeva vette 10-20 sekundiks, seejärel külma vette mõneks sekundiks, nii korratakse 2-3 korda	- keldris (või kaevikus või külmikus kilekotis/purgis) kasutatakse liiva ja turba segu 1:1 - 1 osa seemneid 3 osa niisket substraati, kontrollitakse ja segatakse 1-2 korda kuus (substraadi õhutamine), vajadusel lisatakse vett - temperatuur 0-5°C - kui seemned läbinud stratifitseerimise arvestatust kiiremini, asetatakse seemned lumele ja kaetakse lumega, lume sulamise vältimiseks kaetakse lumi saepuru või põhuga. Seemnete piirkonnas ei tohiks olla temperatuur alla -1…-3°C.
järgneb seemnete leiges vees leotamine mõni päev	töötlemise kestus umbes 5-30 minutit	10-20 sek x 2-3 korda	kestab 1 kuu kuni 2 aastat
	seemnekest paberilehe paksune – töötlemine lõpetatakse  –seemned pestakse voolava vee all 10 min	seemnekest praguneb	seemnetest ilmuvad idujuured
külvatakse vett imanud seemneid	seemned külvatakse või stratifitseeritakse	külv	seemned ei tohi läbi kuivada, ka peale külvi seemned pestakse enne külvi, külvatakse kevadel
Töödeldud seemned on haigustele vastuvõtlikud – ei saa kaua säilitada.

Ülesanne nr 3

Põhjenda, miks on suvelilli otstarbekam seemnetega paljundada. Kuidas seemnetega paljundamine toimub? (Kui sinu arvates polegi suvelilli otstarbekas seemnetega paljundada, siis põhjenda sedagi.)

Suvelilli on otstarbekam seemnetega paljundada:

- seemnete pikk (2-3 a) säilivusaeg, idanemisvõime

- ei ole vaja hoida taimi ületalve

- seemneid lihtsam transportida, säilitada

- osade liikide seemneid saab otse kasvukohale külvata (kiiremakasvulisi)

- ettekasvatamisel taimed hakkavad varem õitsema

- viirushaigused ei levi nii kergesti nagu vegetatiivsel paljundamisel.

Seemnetega paljundamine sõltub nii seisemistest kui välimistest tingimustest. Peamised välimised faktorid on temperatuur, niiskus, hapnik, vahel valgus, pimedus.

Kiirekasvulised liigid – seemned saab külvata otse kasvukohale, peale öökülmade möödumist (mulla temperatuur ~+10°C).

Külmakindlaid liike võib külvata kasvukohale juba sügisel (nt saialill).

Külvatakse ridadena (ridade vahekaugus 10-30 cm) või hajusalt (eelnevalt märgitakse külviala, nt liivaga).

Peale tärkamist ei pikeerita, taimi harvendatakse kaks korda: esimesel korral 5-10 cm taimede vahekaugus, teisel korral jäetakse õige taimede vahekaugus.

Külvikoha võib peale külvi katta kattelooriga (öökülmade oht või taime kiiremaks tärkamiseks).

Külmaõrnad, pika kasvuajaga (külvist õitsemiseni) – kasvatatakse taimed ette, kasvuhoones.

Seemned külvatakse külvikasti, -karpi, -kassetti, väiksesse potti, niisutatud turbatabletti (oleneb seemne suurusest, seemnete kogusest).

Kastid, karbid täidetakse kasvuturba või kasvusubstraadiga.

Külvatud seemned kaetakse pestud liiva või kasvusubstraadiga kolmekordse seemnesuuruse paksusena (imepisikesi ja valgusidanejaid seemneid ei kaeta, vaid vajutatakse tasanduslauaga kasvusubstraadiga kontakti).

Kastetakse eelsoojendatud veega, piserdatakse.

Asetatakse soojasse ruumi.

Pikeeritakse – külvikarpi või külvikasti külvatud ja tärganud taimed istutatakse koos juureotsa näpistamisega ümber idulehtede faasis. Liiga väikestel taimedel juureotsi ei näpistata.

Potistatakse – 3-4 nädalat peale pikeerimist.

Kastetakse, piserdatakse (liiga väiksed taimed), varjutatakse (päikesepaistelise ilma korral).

Kasutatud materjal: http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=262

Lillede klassifikatsioon

1. Mille poolest erinevad üheaastased, kaheaastased ja mitmeaastased lilled üksteisest? Too näiteid.

Üheaastased, kaheaastased ja mitmeaastased lilled erinevad üksteisest eluea pikkuse poolest.

Üheaastased lilled – ühe aasta jooksul kasvavad seemnest, õitsevad, viljuvad, kasvatavad seemned. Kiirekasvulised. Õitsevad rikkalikult. Viljuvad üks kord. Peamiselt suunavad oma energia seemnete valmimisele. Nt harilik saialill, Calendula officinalis

Kaheaastased lilled – esimesel aastal kasvatavad varred ja lehed, teisel aastal õitsevad ja viljuvad. Enamiku kaheaastaste taimede õitsemise eelduseks on külm periood (parasvöötmes talv). Võrreldes ühe- ja mitmeaastaste rohttaimedega on taimeriigis kaheaastaseid taimi vähe.  Nt aedkannike Viola x wittrockiana

Mitmeaastased lilled ehk püsikud ehk perenniaalsed taimed – eluiga pikem kui kaks aastat. Tavaliselt moodustavad igal aastal maapealsed osad (varred, õied, viljad). Ebasoodsal ajal säilitavad üksnes maa-alused osad (risoomid, juured). Püsikud, kes ei langeta ebasoodsal perioodil lehekodarikku, nimetatakse talihaljasteks. Eluea jooksul korduvalt viljuvad. Kasvavad samal kohal palju aastaid, seetõttu on neil vastavalt kasvukohale arenenud sobilik juurestik. Nt pojeng Paeonia

2. Arutle, mis võib juhtuda, kui lilletaim(ed) istutada ebasobilikule kasvukohale (valgus, mulla viljakus, niiskus). Miks on tähtis taimede kasvukoha nõuetega arvestada? Too näiteid.

Lilletaime kasvatamisel tuleb arvestada taime kasvu ja arengut mõjutavate teguritega: soojus, valgus, veenõudlus, mulla omadused. Soojus määrab taime kasvamise ja arenemise tempo. Külmaõrnad taimed avamaale talvituma jättes hukkuvad. Soojale perioodile järgneva järsu külma tõttu võivad pungad ja noored võrsetipud külmuda.

Saades vähe valgust taimed venivad välja, raiskavad seemnetes leiduva vähese varu. Sellised taimed haigestuvad tihti juuremädanikku ja varrepõletikku. Madala valgustatuse juures toimub fotosüntees nii madalal tasemel, et suurem osa moodustuvast orgaanilisest ainest põletatakse ära hingamisel. Liiga pime kasvukoht võib põhjustada valgusnõudliku taime lehtede varisemist. Valguse intensiivsusest, päikesepaiste kestusest võib sõltuda taime värvus.

Tärganud taimed – ebapiisav valgustatus , liiga kõrge temperatuur – venivad välja.

Mõõduka niiskusega kasvukoha taim – liialt niiskes mullas kannatavad taime juured õhupuudust, liiga kuivas niiskusepuudus. Niiskusepuuduses nõrgeneb fotosünteesi aktiivsus, aeglustuvad kasvuprotsessid. Kõrge õhuniiskus soodustab taimehaiguste levikut (nt hahkhallitus, lehed, õied, viljad mädanevad), takistab tolmlemist, viljumist. Liigkastmine võib põhjustada taimede mädanemise, vähene kastmine kuivamise.

Õhuvaeses mullas nõrgeneb toitainete, vee omastamine. Liigniiskus põhjustab mulla happelisemaks muutumist, toitainete väljauhtumist, taimejuurte mädanemist, külma korral võib taim kergesti kahjustuda.

Paljud kiviktaimlataimed eelistavad lahjat pinnast, toitaineterikkal mullal muutuvad nad liiga lopsakaks ning kaotavad oma iseloomuliku vormi.

Koduaia nartsissid (mai 2007)

3. Vali enamlevinud sugukondade hulgast 3 huvipakkuvamat. Leia veebist ja/või raamatutest valitud sugukondade peamisi morfoloogilisi tunnuseid. Koosta võrdlev tabel.

	Liblikõielised Fabaceae ehk Papilionaceae ehk Leguminosae (18 000 liiki)	Karelehelised Boraginaceae (2000 liiki)	Magunalised Papaveraceae (700 liiki)
Leht	Vahelduvad, rootsulised, tavaliselt liitlehed (sulgjad, sõrmjad või kolmetised), harva lihtsad ja terved. Tavaliselt teravaservalised, harvemini hambulise servaga	Vahelduvad, harva paarikaupa vastakuti, karedate karvadega (liht)lehed, süstjad, tavaliselt terved, terve servaga, mõnel liigil saagja servaga	Hõlmised või jagused
Õis	Kahesugulised, korrapäratud, viietised, enamasti tipmistes või kaenlasisestes kobarates või nuttides, harvemini sarikates, pööristes või üksikult. Õiekate kaheli. Tupp liitlehine, putkjas, kellukjas või kausjas, 5 hambaga või kahe huulega. Kroon liblikjas, koosneb ülemisest (puri), kahest külgmisest (tiivad) ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest (laevuke). Kroonlehed on alusel enamasti pinnukeseks ahenenud. Tolmukaid tavaliselt 10, sagedamini 9 putkena kokku kasvanud, üks ülemine vaba. Tolmukad on ühes, harvemini kahes ringis. Tolmukotid kahepesalised, kinnituvad tolmukaniitidele aluse või seljaga, avanevad pikipraoga. Emakaid üks, ühe kaelaga, ümmarguse tipmise suudmega. Sigimik ülemine, ühepesaline või ebavaheseintega jaotatud. Seemnealgeid rohkearvuliselt, kahes reas, harva üksikult. Üldine õievalem: ·|·K(5)C3+(2)A(9)+1G1ü	Enamasti aktinomorfsed (korrapärase e kiirjad), koondunud ebasarikjaiks liitõisikuiks. Viietised Kroon lühikese putke ja viiehõlmalise lameda, kellukja või lehterja ülemise, laieneva osaga Sigimik neljaosaline Õievalem: * või ·|·K(5)C(5)A5G(2+2)ü	Tupplehti harilikult  kaks (varakult varisevad), kroonlehti neli, tolmukaid palju. Sigimik koosneb kahest või mitmest viljalehest. Õienupud longus. Üldine õievalem: * või ·|·K2C2+2A4...¥G2...¥ü
Vili	Kaun, tavaliselt paljuseemneline, enamasti kahe poolmena avanev, harvemini üheseemneline ja mitteavanev. Vahel laguneb mitme- või pajuseemneline kaun (lülikaun) üksikuteks üheseemnelisteks lülideks. Seemned endospermita, idulehed lihakad, jäävad seemne idanemisel mulda või tõusevad mullapinnale, muutudes esimesteks lehtedeks.	Pähklike, kaks viljalehte; harva luuvili	Tavaliselt kupar
Vars	Vahel väänduvate või köitraagude abil ronivate vartega	Ruljas vars	Ümmarguse ristlõikega
	Juurtel mügarad, sümbioos mügarbakteritega.	Karvased või karekarvased.	Enamik harjaskarvased Värviline alkaloididerikas (morfiin, narkotiin, kodeiin, papaveriin jne) piimmahl
	Lupiin Lupinus polyphyllus – hübriidid http://idata.over-blog.com/3/03/14/36/monde-vegetal/album-02/lupin-14.jpg Nõiahammas Lotus http://www.hortes.ee/static/images/pilt_494.jpg   Lõhnav lillhernes Lathyrus odoratus http://www.anniesannuals.com/signs/l/images/lathyrus_blue_vein.jpg Õisuba Phaseolus coccineus Veripunane koldrohi Anthyllis coccinea Punane kuulsuslill Clianthus puniceus Taevalik kõrbehernes Swainsona formosa https://c1.staticflickr.com/7/6089/6046635731_c3e1e60353_z.jpg	Punane kopsurohi Pulmonaria rubra http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_356_big.jpg  Kevad-nabaseemnik Omphalodes verna http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5f/Boraginaceae_-_Omphalodes_verna-5.JPG/800px-Boraginaceae_-_Omphalodes_verna-5.JPG Suurelehine brunnera (lõosilmaline imikas) Brunnera macrophylla Mets-lõosilm Myosotis sylvatica Harilik heliotroop Heliotropium arborescens	Idamagun Papaver orientale http://www.hortes.ee/static/product_pictures/1231_org.jpg Suur ebamagun Meconopsis grandis Kalifornia läänemagun (eldu) Eschscholtzia californica Ristmagun Hunnemannia fumariifolia Õõnes lõokannus Corydalis cava Mehhiko ülane Anemone mexicana

Kasutatud materjalid:

Raudsepp, L. Eesti õistaimi. Tallinn: Valgus, 1981

Rausch, A. Püsililleleksikon. Maalehe Raamat, 2004

Seidelberg, M. Väikepüsililleraamat. Tallinn: Valgus, 1995

http://aianduskool.ee/rohttaimed/

http://www.aiasober.ee

http://ak.rapina.ee/katrinu/kasvun6uded/index.html

http://www.wikipedia.org

http://www.seemnemaailm.ee