Taimevärk: Lillede klassifikatsioon

1. Mille poolest erinevad üheaastased, kaheaastased ja mitmeaastased lilled üksteisest? Too näiteid.

Üheaastased, kaheaastased ja mitmeaastased lilled erinevad üksteisest eluea pikkuse poolest.

Üheaastased lilled – ühe aasta jooksul kasvavad seemnest, õitsevad, viljuvad, kasvatavad seemned. Kiirekasvulised. Õitsevad rikkalikult. Viljuvad üks kord. Peamiselt suunavad oma energia seemnete valmimisele. Nt harilik saialill, Calendula officinalis

Kaheaastased lilled – esimesel aastal kasvatavad varred ja lehed, teisel aastal õitsevad ja viljuvad. Enamiku kaheaastaste taimede õitsemise eelduseks on külm periood (parasvöötmes talv). Võrreldes ühe- ja mitmeaastaste rohttaimedega on taimeriigis kaheaastaseid taimi vähe. Nt aedkannike Viola x wittrockiana

Mitmeaastased lilled ehk püsikud ehk perenniaalsed taimed – eluiga pikem kui kaks aastat. Tavaliselt moodustavad igal aastal maapealsed osad (varred, õied, viljad). Ebasoodsal ajal säilitavad üksnes maa-alused osad (risoomid, juured). Püsikud, kes ei langeta ebasoodsal perioodil lehekodarikku, nimetatakse talihaljasteks. Eluea jooksul korduvalt viljuvad. Kasvavad samal kohal palju aastaid, seetõttu on neil vastavalt kasvukohale arenenud sobilik juurestik. Nt pojeng Paeonia

2. Arutle, mis võib juhtuda, kui lilletaim(ed) istutada ebasobilikule kasvukohale (valgus, mulla viljakus, niiskus). Miks on tähtis taimede kasvukoha nõuetega arvestada? Too näiteid.

Lilletaime kasvatamisel tuleb arvestada taime kasvu ja arengut mõjutavate teguritega: soojus, valgus, veenõudlus, mulla omadused. Soojus määrab taime kasvamise ja arenemise tempo. Külmaõrnad taimed avamaale talvituma jättes hukkuvad. Soojale perioodile järgneva järsu külma tõttu võivad pungad ja noored võrsetipud külmuda.

Saades vähe valgust taimed venivad välja, raiskavad seemnetes leiduva vähese varu. Sellised taimed haigestuvad tihti juuremädanikku ja varrepõletikku. Madala valgustatuse juures toimub fotosüntees nii madalal tasemel, et suurem osa moodustuvast orgaanilisest ainest põletatakse ära hingamisel. Liiga pime kasvukoht võib põhjustada valgusnõudliku taime lehtede varisemist. Valguse intensiivsusest, päikesepaiste kestusest võib sõltuda taime värvus.

Tärganud taimed – ebapiisav valgustatus , liiga kõrge temperatuur – venivad välja.

Mõõduka niiskusega kasvukoha taim – liialt niiskes mullas kannatavad taime juured õhupuudust, liiga kuivas niiskusepuudus. Niiskusepuuduses nõrgeneb fotosünteesi aktiivsus, aeglustuvad kasvuprotsessid. Kõrge õhuniiskus soodustab taimehaiguste levikut (nt hahkhallitus, lehed, õied, viljad mädanevad), takistab tolmlemist, viljumist. Liigkastmine võib põhjustada taimede mädanemise, vähene kastmine kuivamise.

Õhuvaeses mullas nõrgeneb toitainete, vee omastamine. Liigniiskus põhjustab mulla happelisemaks muutumist, toitainete väljauhtumist, taimejuurte mädanemist, külma korral võib taim kergesti kahjustuda.

Paljud kiviktaimlataimed eelistavad lahjat pinnast, toitaineterikkal mullal muutuvad nad liiga lopsakaks ning kaotavad oma iseloomuliku vormi.

Koduaia nartsissid (mai 2007)

3. Vali enamlevinud sugukondade hulgast 3 huvipakkuvamat. Leia veebist ja/või raamatutest valitud sugukondade peamisi morfoloogilisi tunnuseid. Koosta võrdlev tabel.

Liblikõielised

Fabaceae ehk Papilionaceae ehk Leguminosae

(18 000 liiki)

Karelehelised

Boraginaceae

(2000 liiki)

Magunalised

Papaveraceae

(700 liiki)

Leht

Vahelduvad, rootsulised, tavaliselt liitlehed (sulgjad, sõrmjad või kolmetised), harva lihtsad ja terved. Tavaliselt teravaservalised, harvemini hambulise servaga

Vahelduvad, harva paarikaupa vastakuti, karedate karvadega (liht)lehed, süstjad, tavaliselt terved, terve servaga, mõnel liigil saagja servaga

Hõlmised või jagused

Õis

Kahesugulised, korrapäratud, viietised, enamasti tipmistes või kaenlasisestes kobarates või nuttides, harvemini sarikates, pööristes või üksikult.

Õiekate kaheli.

Tupp liitlehine, putkjas, kellukjas või kausjas, 5 hambaga või kahe huulega.

Kroon liblikjas, koosneb ülemisest (puri), kahest külgmisest (tiivad) ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest (laevuke). Kroonlehed on alusel enamasti pinnukeseks ahenenud.

Tolmukaid tavaliselt 10, sagedamini 9 putkena kokku kasvanud, üks ülemine vaba. Tolmukad on ühes, harvemini kahes ringis.

Tolmukotid kahepesalised, kinnituvad tolmukaniitidele aluse või seljaga, avanevad pikipraoga.

Emakaid üks, ühe kaelaga, ümmarguse tipmise suudmega. Sigimik ülemine, ühepesaline või ebavaheseintega jaotatud. Seemnealgeid rohkearvuliselt, kahes reas, harva üksikult.

Üldine õievalem:

·|·K₍₅₎C₃₊₍₂₎A₍₉₎₊₁G_1ü

Enamasti aktinomorfsed (korrapärase e kiirjad), koondunud ebasarikjaiks liitõisikuiks. Viietised

Kroon lühikese putke ja viiehõlmalise lameda, kellukja või lehterja ülemise, laieneva osaga

Sigimik neljaosaline

Õievalem: * või

·|·K₍₅₎C₍₅₎A₅G_(2+2)ü

Tupplehti harilikult kaks (varakult varisevad), kroonlehti neli, tolmukaid palju.

Sigimik koosneb kahest või mitmest viljalehest.

Õienupud longus.

Üldine õievalem:

* või ·|·K₂C₂₊₂A_4..._¥G_2..._¥_ü

Vili

Kaun, tavaliselt paljuseemneline, enamasti kahe poolmena avanev, harvemini üheseemneline ja mitteavanev. Vahel laguneb mitme- või pajuseemneline kaun (lülikaun) üksikuteks üheseemnelisteks lülideks.

Seemned endospermita, idulehed lihakad, jäävad seemne idanemisel mulda või tõusevad mullapinnale, muutudes esimesteks lehtedeks.

Pähklike, kaks viljalehte; harva luuvili

Tavaliselt kupar

Vars

Vahel väänduvate või köitraagude abil ronivate vartega

Ruljas vars

Ümmarguse ristlõikega

Juurtel mügarad, sümbioos mügarbakteritega.

Karvased või karekarvased.

Enamik harjaskarvased

Värviline alkaloididerikas (morfiin, narkotiin, kodeiin, papaveriin jne) piimmahl

Lupiin Lupinus polyphyllus – hübriidid