Suvelilled ül 1-3

Ülesanne nr 1

Koosta suvelillede SWOT analüüs

Ülesanne nr 2

Võrdle seemnete skarifitseerimist ja stratifitseerimist. Mis need on?

Skarifitseerimine ehk seemnete töötlemine			Stratifitseerimine ehk seemnete kihitamine
Mehaaniline	Keemiline	Termiline
kasutatakse tugeva ja tihedakestaliste seemnete puhul	kasutatakse paksuseinaliste ja tihedate seemnete puhul	kasutatakse peamiselt liblikõieliste, tihedakestaliste seemnete puhul	kasutatakse pika puhkeperioodiga seemnete puhul
suur kogus seemneid – kasutatakse skarifikaatorit väike kogus seemneid – purgis või spetsiaalses anumas hõõrutakse või raputatakse seemneid segatuna liiva, kruusa või klaasipuruga või vigastatakse suuri seemneid viili või smirgelpaberiga hõõrudes, välditakse idu vigastamist.	kasutatakse kontsentreeritud väävel-, lämmastik- või soolhapet	seemneid töödeldakse keeva veega	seemned allutatakse soodsatele temperatuuri-, niiskus- ja õhurežiimi tingimustele teatud ajaks
	klaasnõus asetsevatele seemnetele valatakse 2 osa hapet, aeg-ajalt segatakse (vajadusel jahutatakse purki)	seemned asetatakse keeva vette 10-20 sekundiks, seejärel külma vette mõneks sekundiks, nii korratakse 2-3 korda	- keldris (või kaevikus või külmikus kilekotis/purgis) kasutatakse liiva ja turba segu 1:1 - 1 osa seemneid 3 osa niisket substraati, kontrollitakse ja segatakse 1-2 korda kuus (substraadi õhutamine), vajadusel lisatakse vett - temperatuur 0-5°C - kui seemned läbinud stratifitseerimise arvestatust kiiremini, asetatakse seemned lumele ja kaetakse lumega, lume sulamise vältimiseks kaetakse lumi saepuru või põhuga. Seemnete piirkonnas ei tohiks olla temperatuur alla -1…-3°C.
järgneb seemnete leiges vees leotamine mõni päev	töötlemise kestus umbes 5-30 minutit	10-20 sek x 2-3 korda	kestab 1 kuu kuni 2 aastat
	seemnekest paberilehe paksune – töötlemine lõpetatakse  –seemned pestakse voolava vee all 10 min	seemnekest praguneb	seemnetest ilmuvad idujuured
külvatakse vett imanud seemneid	seemned külvatakse või stratifitseeritakse	külv	seemned ei tohi läbi kuivada, ka peale külvi seemned pestakse enne külvi, külvatakse kevadel
Töödeldud seemned on haigustele vastuvõtlikud – ei saa kaua säilitada.

Ülesanne nr 3

Põhjenda, miks on suvelilli otstarbekam seemnetega paljundada. Kuidas seemnetega paljundamine toimub? (Kui sinu arvates polegi suvelilli otstarbekas seemnetega paljundada, siis põhjenda sedagi.)

Suvelilli on otstarbekam seemnetega paljundada:

- seemnete pikk (2-3 a) säilivusaeg, idanemisvõime

- ei ole vaja hoida taimi ületalve

- seemneid lihtsam transportida, säilitada

- osade liikide seemneid saab otse kasvukohale külvata (kiiremakasvulisi)

- ettekasvatamisel taimed hakkavad varem õitsema

- viirushaigused ei levi nii kergesti nagu vegetatiivsel paljundamisel.

Seemnetega paljundamine sõltub nii seisemistest kui välimistest tingimustest. Peamised välimised faktorid on temperatuur, niiskus, hapnik, vahel valgus, pimedus.

Kiirekasvulised liigid – seemned saab külvata otse kasvukohale, peale öökülmade möödumist (mulla temperatuur ~+10°C).

Külmakindlaid liike võib külvata kasvukohale juba sügisel (nt saialill).

Külvatakse ridadena (ridade vahekaugus 10-30 cm) või hajusalt (eelnevalt märgitakse külviala, nt liivaga).

Peale tärkamist ei pikeerita, taimi harvendatakse kaks korda: esimesel korral 5-10 cm taimede vahekaugus, teisel korral jäetakse õige taimede vahekaugus.

Külvikoha võib peale külvi katta kattelooriga (öökülmade oht või taime kiiremaks tärkamiseks).

Külmaõrnad, pika kasvuajaga (külvist õitsemiseni) – kasvatatakse taimed ette, kasvuhoones.

Seemned külvatakse külvikasti, -karpi, -kassetti, väiksesse potti, niisutatud turbatabletti (oleneb seemne suurusest, seemnete kogusest).

Kastid, karbid täidetakse kasvuturba või kasvusubstraadiga.

Külvatud seemned kaetakse pestud liiva või kasvusubstraadiga kolmekordse seemnesuuruse paksusena (imepisikesi ja valgusidanejaid seemneid ei kaeta, vaid vajutatakse tasanduslauaga kasvusubstraadiga kontakti).

Kastetakse eelsoojendatud veega, piserdatakse.

Asetatakse soojasse ruumi.

Pikeeritakse – külvikarpi või külvikasti külvatud ja tärganud taimed istutatakse koos juureotsa näpistamisega ümber idulehtede faasis. Liiga väikestel taimedel juureotsi ei näpistata.

Potistatakse – 3-4 nädalat peale pikeerimist.

Kastetakse, piserdatakse (liiga väiksed taimed), varjutatakse (päikesepaistelise ilma korral).

Kasutatud materjal: http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=262